Üks vähem märgatav visuaalne detail on see, kui palju võib mänguautomaat jutustada ka siis, kui ekraanil liigub vähe. Kolme rullikuga mängudes kannavad kujundust sageli selged sümbolid ja lihtne paigutus; animeeritud videomänguautomaatides lisanduvad liikuvad elemendid, stseenid ning mitmekihiline graafika. Need lahendused kuuluvad ühte mängutüüpi, kuid korraldavad tähelepanu erinevalt.
Veebis leidub eri vormidega mänge kõrvuti ning bestnetikasiino.ee aitab vaadelda, kuidas mänguvaliku kirjeldused paigutuvad laiemasse digitaalse meelelahutuse keskkonda. Üheks võrdluspunktiks jääb ekraani ülesehitus: kas pilk liigub peamiselt rullikutel või suunavad seda ka taust, animatsioonid ja muud graafilised kihid. Selline eristus kirjeldab esitust, mitte mängu tulemust.
Kolm rullikut ja piiratud visuaalne grammatika
Klassikalise kolme rullikuga mängu põhistruktuur on tavaliselt hõlpsasti loetav. Kolm vertikaalset rullikut kannavad sümboleid, mis peatuvad nähtavates positsioonides, ning ekraani keskne ala jääb nende ümber suhteliselt vabaks. Sümbolid võivad kujutada näiteks numbreid, tähti või esemeid. Nende äratuntavus ja korduv paigutus annavad vormile kompaktse visuaalse keele.
Liikumine koondub peamiselt rullikute pöörlemisele ja peatumisele. Kui taust püsib staatilisena ning lisagraafikat on vähe, eristub iga sümbol selgelt. Helid ja lühikesed valgusmuutused võivad samuti mängu esitlusse kuuluda, kuid need ei muuda kolme rulliku keskset ülesehitust. Tulemuseks on kujundus, milles ekraani põhiosa ja selle tähendus on ühe pilguga haaratavad.
See vorm ei tähenda tingimata, et kujundus oleks igas mängus ühesugune. Värvipalett, sümbolite stiil, kirjatüübid ja taust võivad erineda. Muutumatuks jääb pigem kompositsiooni põhimõte: väike hulk rullikuid moodustab selge keskme, mille ümber ülejäänud elemendid paiknevad.
Animeeritud videomänguautomaadi kihiline ekraan
Videomänguautomaat võib kasutada rohkem rullikuid, täiendavaid sümbolialasid ja liikuvaid graafilisi elemente. Taust võib vahetuda, tegelased või objektid animeeruda ning ekraanil võib mängu eri osade ajal muutuda ka kujundus. Seetõttu ei piirdu esitlus rullikute kujutamisega: tähelepanu jaguneb mänguala, tausta ja võimalike lisakihtide vahel.
Animatsioon annab ekraanile ajalise mõõtme. Näiteks võib liikumine toimuda enne rullikute peatumist, nende ajal või pärast seda. Erinevad üleminekud aitavad eristada mängu etappe ja muuta visuaalse tagasiside mitmekesisemaks. Samal ajal sõltub loetavus sellest, kui selgelt eristuvad peamised mänguelemendid taustast ja muudest efektidest.
Liikuv pilt võib olla mõõdukas või ulatuslik. Mõni mäng lisab rullikute ümber vaid väikseid valgus- ja liikumisefekte, teine kasutab suuremat hulka animeeritud stseene. Seega ei moodusta videomänguautomaadid ühtset visuaalset kategooriat: nende ühine tunnus on graafiliste võimaluste laiem kasutus, mitte kindel animatsioonide hulk või stiil.
Kolm esitustasandit
Klassikaliste ja animeeritud mängude kõrvutamisel aitab eristada kolme tasandit:
- Põhistruktuur: rullikute arv, sümbolite paigutus ja see, milline ekraaniosa kannab mängu keskset teavet.
- Liikumine: kas animatsioon piirdub rullikute pöörlemisega või hõlmab ka tausta, sümboleid ja üleminekuid.
- Visuaalne hierarhia: millised elemendid paistavad esimesena ning kuidas värv, kontrast ja ruumikasutus suunavad pilku.
Need tasandid aitavad kirjeldada mängude erinevusi ilma neid lihtsaks vastanduseks muutmata. Kolme rullikuga kujundus võib olla rikkalikult viimistletud, samas kui animeeritud mäng võib hoida oma põhiala väga selgena. Oluline pole üksnes efektide olemasolu, vaid see, kuidas need koos rullikute ja sümbolitega toimivad.
Kujunduse vaatlemine muuseumide digikeskkondade taustal
Digitaalsete kogude ja muuseumide veebikeskkonnad pakuvad teistsugust konteksti, milles saab märgata, kuidas veebilehtedel infot rühmitatakse ja visuaalselt esitatakse. Eesti Loodusmuuseumi veebileht loodusmuuseum.ee tutvustab loodusmuuseumi tegevust ja teemasid; see on muuseumikeskkond, mitte mänguautomaatide käsitlus. Võrdlus jääb seega üldisele veebikujunduse tasandile: eri keskkonnad korraldavad ekraanil olevat teavet oma eesmärkide järgi.
Muuseumide infosüsteemid võivad koondada kogude ja museaalidega seotud teavet. muis.ee on Muuseumide Infosüsteemiga seotud veebikeskkond, mille sisu kuulub muuseumikogude valdkonda. Selle näite kaudu saab eristada andmete esitamise ülesannet meelelahutuslikust graafikast, ilma et eri tüüpi veebiteenuste eesmärke omavahel samastataks.
Rannarahva Muuseumi veebileht rannarahvamuuseum.ee annab omakorda muuseumipõhise näite sellest, kuidas veebikeskkond esitleb konkreetse asutuse tegevust. Selline viide aitab hoida võrdluse ulatuse selgena: muuseumide veebilehed käsitlevad oma valdkonda, samal ajal kui rullikumängude kujundust saab vaadelda mängude ekraanipaigutuse kaudu.
Kaks vormi ühes mängukeskkonnas
Klassikaline rullikumäng ja animeeritud videomänguautomaat saavad eksisteerida kõrvuti, sest nende põhierinevus seisneb esitlusviisis. Üks koondab vaate vähestele sümbolitele ja rullikute liikumisele, teine võib kasutada suuremat graafilist ruumi ning rohkem ajalist liikumist. Mõlemad toetuvad siiski sümbolitele, paigutusele ja ekraanil toimuva selgele eristamisele.
Digitaalse meelelahutuse kujundus pakub seega nii kompaktset kui ka kihilist ekraanikeelt. Kolme rulliku selge paigutus ja animeeritud videomänguautomaadi liikuv graafika on erinevad, kuid kõrvutised viisid mängu visuaalseks esitamiseks.
